K.O.H.U.T.A.V!

Nii. Mul on jälle dieet, sest vaatamata oma ülesannete püstitamisele ning suurele soovile olla sale ja näga kaalul ainult ilusaid numbreid (ka poes riietel) ei ole suutnud ma suve ahvatlustele vastu panna ning suhu on läinud nii mõnedki üleliigsed palad, mis ei võta kaalu vähemaks vaid pigem lisavad seda. K.O.H.U.T.A.V!

Ma tean, et ei tohi endale asju keelata, muidu läheb asi jälle käest ära aga kui ma proovin ei saa ma vahel pidama ning ma võitlen enda külmakapi ees pidevalt ja mõttes sisendan endale, et mul ei ole kõht tühi ja vahel see aitab ning kõige hullem on see, et süües on mul pidevad süümekad.

Aga ükskord... :D Eesmärki on vaja!

Rühmas ei käi... praegu.

?

Kas sellist ajuga mässajat ei ole olemas... noh, sellist kes aitaks toime tulla nende mõtetega, et ma pean minema ja võtma sealt selle shokolaadi, sööma veel ühe võileiva, kuigi kõht ei vajagi rohkem. Aitaks nagu mõtetega toime tulla. Kõik on ju tegelikult peas kinni!

taas algusest

Nii, olen taas arusaamisele jõudnud, et kaal ja mina ei ole jätkuvalt sõbrad. Kõik ponnistused lähevad vett vedama. Asi on lihtsalt liigses söögisõltuvuses. Õudne. Eile mul hakkas ennast vaadates hirm, suur hirm. Olin kuskil poes, kuskil proovikabiinis ja proovisin pluuse, särke suurusega XL. Sinna juurde mõtlesin, et mida küll SUURED inimesed peavad tegema, kui isegi minul on riiete (nende sobivate) leidmisega raskusi. Ja nägin oma selga. Ma teadsin, et seal on need voldid. Jah, aga mulle ei meeldi vaadata ebameeldivaid asju ning peegleid ma eriti ei armasta üldse. Rääkides voltidest, need olid mu suurimad hirmud. Enne keka tundi vaatasin klassiõde ja mõtlesin, et minul selliseid asju küll kunagi ei tule (olin ju mindagi kunagi väikestviisi siresäär). Need on hirmsad aga seal nad on. Vahtisid mulle eile otsa ja tegid nägusid. Appi! Nutt tuli peale.

Niimoodi jõudsin TAASKORD (millal ma aru pähe võtan ja ükskord enesele kindlaks jään) arusaamisele, et nii enam kulgeda ei saa, kaal näitas ka hirmsaid numbreid. Täna õhtu sõidan maale ja toon rattad ära (kuhu me need linnas paneme?), plaan oleks ka mingisugusesse trenni minna aga millisesse? Hommikut alustasin joguritga, kuhu oli peale kirjutatud FIT ning õhtul külmapi ust avades ei haaranud mitte juustu vaid VEE järele. Iseloomu tuleb kasvatada ja siis ongi!

P.S pildil on illustreeriv tähendus. mul oleks sinnani veel 90 kg. aega.

tervisis taas

Nii, vahepeal on palju vett merre voolanud aga ma olen siin, olen tagasi! Kogemata unustasin ära, et ma kaalujälgija olen. See on nii raske, kui sul on magus mees kodus, kes enesele head paremat lubab ja väidab, et tema kaalu nimel nälgima ei hakka, kuigi kaal võiks vähem näidtata küll.

Rühmas ma kahel korral ka ei käinud. Eile käisin taas ning +800 g. Vahepeal maha saadud 3,2 on asendunud nüüdseks 2,6 kg. Edusamm seegi. Tegelt oleks aeg nüüd asjaga tõsisemalt tegelema hakata, sest ma ju tahan aga samas olen ma alati sellise pehme iseloomuga olnud... eks paistab.

peaaegu oleks olnud jokk

Niih... rahva tungival nõudmisel olen TAGASI! Vaheapeal tekkis käega laskmise tunne, jah, juba nii ruttu!!! Olen ikka saamatu, eks! Kõiges olid süüdi vanemaks saamine ning sellega kaasnevad isud asjade järgmi mida m atavaliselt ei tahagi nii väga - pitsad, kommid, magus, saiad. Imestasin ka ise. Aga tulemus on selline, et kaks nädalat ja + 300 grammi! Meeldiv? Ei! Ma lausa värdjatsesin eile selle peale. Masendav, kui taltsutamatu üks inimene võib olla. Aga nüüd uue hooga edasi taas... kuna kuulun kaalujälgijate klanni, siis võtsin vastu otsuse, et hakkan ikka nüüd korralikult toda punktipäevikut ka täitma, mis kirjas see kirjas ning sellele vastu vaielda on raske aga kui oma peas arvutada siis... noh, teate küll kuidas endale valetamine nii lihtne on.

Muide, Coldrex annab jah punkte, suisa 0,5 paki peale - suhkur va paharet!

Aga vaatan mis saad ja kallikesed riielge minuga kui ma jälle vakka jään.

P.S Keedetud hiinakapsas on nii nämma.

miinus

Niih, sain nüüd maha istuda ja siia ka paar rida kirjutada. Elu on läinud oma rada, palju apsakaid on sisse tulnud - planeerimata - shokolaad ja kas kaks tükki torti (muidu ma seda ei armasta aga õhuline kohupiim!) oli ikka vajalik, eks seda saan arutada oma peas ja kaaluga.

Esmaspäeval ütles kaal miinus 600 g. Natukene aga siiski alla minek! Kuna elu on hetkel kiire, ei olegi kogu selle toidu peale ja jälgimise peale aega mõelda jäänud. Kui aga nädalavahetuse üle elan, elan kõik üle!

Ikkagi miinus oli ju!

ma saan hakkama!

Nii, lubasin endale, et kodus kaalu peal ei käi ja söön nii, et söögi peale pidevalt ei mõtle. Lubadused on mul üldse varmad tulema, nagu varukast võtan neid. Nii, kaalu peal ei käinud, söögile mõtlen kogu aeg. Lubasin ka endale üht-teist aga... tulemus oli ikkagi ilus - eile näitas kaal MIINUS 1,5 kg!

Jaaa, olen õnnelik.

Muide, kõik räägivad, et olenevalt kaalu nöidust nad siis kas söövad rohkem või vähem, kui on + siis pigem vähem ning - lasevad lõdvemalt. Minul küll nii ei ole, kui ikka kaal näitab rohkem kui vaja suudan mina minna lohutust otsima külmkapist! Seealt, kus peaksin suure kaarega mööda minema aga mure on ju suur ning uputan selle näiteks millegisse maitsvasse. Loogikat ärge otsige! Miinusega aga piitsutan ennast veel rohkem, kuna arvan, et saan hakkama!

Nii, vaatame siis mis edasi saama hakkab...

kirjutamiseni!

esimenepunktiloendamispäev

on alles hommik! ja ma ei suuda muule mõelda kui söögile. vaatasin nimelt mis täna lõunaks on ja mitte, et see lähedal oleks (alles kella ühe ajal) juurdlen juba selle üle, kas ma saan endale seda pakutuavat magustoitu lubada või ei (töötan koolis ja siin ei ole ju suurt valida).

Palavikuvimm on kuklas, joon Coldrexi! Appi! Kas see annab ka mingeid punkte? Ma ei tea ju. Lootusetu, isegi oma päevast punktikogust ei viitsinud välja arvutada, täna tööl siis tegin seda - 22! Rohkem kui eelmine kord alustades. Mõtted eemale, eemale, kaugele söögist, siis saab elada.

p.s naised pidid 31. aastat oma elust dieeti pidama. Või vähemalt mõtlevad nad sellele nii palju. Oh aegu, oh kombeid. Muide, kui keegi ka ütleks, et vormikad naised tulevad homme moodi, ei loobuks ma oma katsetest iial, sest kaal peab olema minu sõber, peegel ka, isegi vari seinal. Viimane oli täna hommiku eriti kohutav!

Esimene katse! Tehtud!

Nii. Algama peab vist mu lugu sellest, et kaaluga läksin riidu juba gümnaasiumi ajal (u. 6 aastat tagasi), kui mu kehakaal tõusis 25 kg! Jah, õudusunenägu igale tiinekale aga nii see oli. Haigus ja palju teisi faktoreid. Ma ei ole just super dieedipidaja, ma naudin head sööki ning suurmaks veaks on, et naudin seda liiga palju. Täna käisin Kaalujälgijate rühmas, taas! Alustan kolmandat korda ja nüüd ehk siht kindlam silme ees - maksku mis maksab aga tahan ennast ja kaalu armastada. Kuigi täna tahtsin joosta ja kaugele, sest kaal ei olnud minu vastu leebe - 3,3 kg kolme numbrilisest kaalunäidust puudu!!!! Mu elu suurim number mida näinud olen! Nutt tõusis kurku, et kuidas ma nii võisin. Käsi haaras mõttes šokolaadi järele (varem ma nii palju magusat ei söönud aga mida suurem kaal seda enam tuleb end lohutada - loogikat ärge otsige) ja nii tuli ka suur viga - ostsin neid kookose ja müsli tahvleid terve karbi - 2 punkti tahvel ja karbis neid viis ning ei mingit üllatust, loomulikult pistsin ma teel trammile neis NELI nahka - süümetundeta! Õudne, nutan ja söön. No kuidas see võimalik on? Minul aga on. Kodus väike supp, vesi ja piparmünditee - ja ei midagi rohkemat. Homsest hakkan taas punkte lugema (luban, et ei kaalu end iga päev) ja ehk, ehk seekord läheb kõik nii nagu peab...