Esimene katse! Tehtud!

Nii. Algama peab vist mu lugu sellest, et kaaluga läksin riidu juba gümnaasiumi ajal (u. 6 aastat tagasi), kui mu kehakaal tõusis 25 kg! Jah, õudusunenägu igale tiinekale aga nii see oli. Haigus ja palju teisi faktoreid. Ma ei ole just super dieedipidaja, ma naudin head sööki ning suurmaks veaks on, et naudin seda liiga palju. Täna käisin Kaalujälgijate rühmas, taas! Alustan kolmandat korda ja nüüd ehk siht kindlam silme ees - maksku mis maksab aga tahan ennast ja kaalu armastada. Kuigi täna tahtsin joosta ja kaugele, sest kaal ei olnud minu vastu leebe - 3,3 kg kolme numbrilisest kaalunäidust puudu!!!! Mu elu suurim number mida näinud olen! Nutt tõusis kurku, et kuidas ma nii võisin. Käsi haaras mõttes šokolaadi järele (varem ma nii palju magusat ei söönud aga mida suurem kaal seda enam tuleb end lohutada - loogikat ärge otsige) ja nii tuli ka suur viga - ostsin neid kookose ja müsli tahvleid terve karbi - 2 punkti tahvel ja karbis neid viis ning ei mingit üllatust, loomulikult pistsin ma teel trammile neis NELI nahka - süümetundeta! Õudne, nutan ja söön. No kuidas see võimalik on? Minul aga on. Kodus väike supp, vesi ja piparmünditee - ja ei midagi rohkemat. Homsest hakkan taas punkte lugema (luban, et ei kaalu end iga päev) ja ehk, ehk seekord läheb kõik nii nagu peab...